uurimusi arhitektuurist ja teooriast
investigations on architecture and theory

Veronika Valk. Paljassaare kuningriik ehk öko-äriplaan “Nude Beach Royal Development”

Sõnade ”roheline” ja ”ökoloogiline” vahele ei pea tingimata joonistama võrdusmärki, ökoteema on palju laiem kui puud, põõsad ja rohulibled. Tallinna laht on ”roheline” siis, kui see on sinivetikat täis. Samas, Tallinnas on loodus kõige võimsamalt esindatud just Tallinna lahe ehk mere näol. Tallinn on merelt vaadates roheline vaid suvel, kuid sellise mulje tekitavad lehtpuud, mis on talvel raagus – just siis, kui neid on vaja kõige rohkem tuult kinni püüdma. Mere äärde võiks istutada igihaljaid liike ja selleks võiks teha rannaalale puukooli. Katselabori, selgitamaks välja, mis nii spetsiifilistes oludes nagu sadamaala pinnas ja ilmastikutingimused kasvaks ja mis mitte. Miks mitte must kuusk, picea mariana, mida iga linlane ise puukooli istutaks ja elupõliselt kasvataks. Urbanistlik jõulukuusk, mille eest kodanik hoolitseb ja võibolla selle asemel, et pühadeks elutoanurka viia, jätab selle maha võtmata ja läheb ning ehib kuuse koha peal jõuludeks ära. Linnal aga on sel viisil jõuludekoratsioonidki olemas. Tulemuseks on rannaäärne tuulevaikne igihaljas talvepark, mille kontseptsioon ja iseloom peaks eestlaste individualistliku iseloomuga sobima.

Üsna ökoloogiline tallinlaste mere äärde meelitamise moodus oleks ülelinnaline kampaania ”Mis jamad, pane ennast soojalt riidesse!”, mille raames riputatakse talve alguses linna üles plakatid ”Müts pähe!”. Seni lihtsalt ei osata end vastavalt ilmale riietada. Mis oleks aga, kui rannaalalt saaks vastavatest automaatidest soetada endale skafandermaja kui moodsa soomusrüü pragiseva pakase, pättide ja tormide vastu. Võiks katsetada ka kalipso-tüüpi talvekollektsiooniga, mis oleks soojapidav, samas hästi kerge, hingav, vettpidav ja supermugav. Eesti noortel moekunstnikel läheb maailmas hästi, seda potentsiaali tuleks rakendada. Kollektsioonist saaks kogu Skandinaavia hitt. Kes teab, kui end veel enam tulevikku mõelda, siis võibolla lõpuks meil polegi enam maju vaja nii nagu neid täna näeme, vaid kehakatted võtavad üle suure osa hoone funktsioonidest olles tulevikutehnoloogiatega integreeritud.

Paljassaare poolsaarele tuleks aga ehitada märgilise tähendusega ainulaadne eluasum, mis oleks imagoloogiliselt sama meeldejääv kui mistahes muu maailmamastaabiline ikoon, kasvõi näiteks Sydney ooperiteater. Ökoloogilisus saavutatakse läbi selle, et taolisi maju pole oluliselt kallim ehitada kui tavalisi kastmaju. Seega, globaalne märk sama raha eest. Põhimõtteliselt peaks olema võimalik, et üks ärimees/ärimeeste konsortsium ostab Paljassaare kogu täiega ära ning rajab sinna unelmate keskkonna – “Nude Beach Royal Development” (NBRD) ehk lipulaev Eesti kinnisvaraarendusele. Tekiks Paljassaare kuningriik kui ökoloogiline eksperimentaallabor, mis oleks samas üsna eksklusiivne. Lokaalne ja globaalne ühekorraga. Avatud ja sõbralik, aga iseseisev ja hetkepoliitikast sõltumatu. See oleks innovatsioonipõhise majanduse vabatsoon, sadam ja looduspark, tuleviku elukeskkond – moodne õnneutoopia.

Kondoreid meenutavad elumajad on 65 meetrit ehk kakskümmend korrust kõrged. Täna ehitatakse ju Maakri kvartalisse ehk otse vanalinna külje alla palju kõrgemaid hooneid, mis trügivad kilukarbisiluetile. Paljassaarel oleksid kondormajad just vana silueti teelt kõrval ning ei segaks kedagi. Taustana toimiks Natura 2000 looduspargi ja rändlindude teema. Paljassaare on suur ja lai – Natura 2000 alasse need kondorid ei ulatu. Kondorid on visuaalselt segu Tallinna sadamate kraanaballetist ja Paljassaarel pesitsevate rändlindude ikonograafiast.

Energiat võiks uus asum koguda poolsaare keskel paikneva reoveepuhasti settemudast: puhastusprotsessi käigus tekkiv metaan kogutakse kokku ning juhitakse kortermajade lokaalsetesse gaasikatlamajadesse. Võibolla on piirkonnal oma puurkaev, aga võibolla toimub Paljassaarel tulevikus hoopis soola eemaldamine mereveest, et NBRD oleks võimalikult sõltumatu.

Ehituslikult võiksid kortermajad olla nö. kandva fassaadiga, neil pole eraldi kandekonstruktsiooni ja fassaadide kattematerjali, vaid kõik on üks integreeritud süsteem. Siin on palju võimalusi “tarkade tekstiilide” ja nanotehnoloogiliste komposiitmaterjalide kombineerimisel. Et päikesevalguse madalaim kaldenurk on talvel kaheksa kraadi, siis on hoonete välisseinad väikese kalde all: fassaadipinna kaldenurk tagab, et majadesse pääseb maksimaalselt valgust. Ühtlasi on kortermajad üksteise suhtes asendiplaaniliselt pööratud, et valguse ja varju mängides tekiks vaheldusrikas keskkond, samuti on see vajalik tuulepööriste vältimiseks.

Tuulest rääkides – rannariba võiksid ääristada paadipurjekujulised tuulevarjud. Läbikumavast purjeriidest helendavad kolmnurgad sulanduvad merelt vaadates jahisadamate mastide ja purjede meremaastikuga. Tuulevarjud püüavad ka tuule-energiat ning töötavad seetõttu pimedal ajal valgustitena.