uurimusi arhitektuurist ja teooriast
investigations on architecture and theory

Maria Freimann. Arhitektuuri uued väljakutsed.

Mugavus, turvalisus ja jätkusuutlikkus – nii sõnastab Rem Koolhaas essees „Nutikas maastik” (The Smart Landscape) uue kolmainsuse, mis juhib kaasaegse arhitektuuri arengut.[1] Turvalisuse mõiste kerkib kolmikus üha jõulisemalt esile seoses kõikjal ilmnevate järjest arvukamate konfliktide ning suurenevate julgeolekuohtudega. Virtuaalselt aina enam sidusas maailmas muutuvad paradoksaalselt üha olulisemaks füüsilised piirid. Oma magistritöös uurin lähemalt, millised on võimalused luua kaitstud keskkonnast tasakaalustatud ruumiline tervik, mis ühendab nii kaasaegseid julgeolekuprintsiipe kui ka arhitektuurseid kvaliteete. Otsin lahendusi kõrgete turvanõuetega asutuste kavandamisel ilmnevatele probleemidele, nagu ümbritseva avaliku ruumi ja hoone kaitstud perimeetri koostoime võimalikkus või kaitstud hoone logistiliste vajaduste ühendamine avaliku asutuse kuvandiga. Ruumiliste ideede katsetamiseks valisin saatkonnahoone tüpoloogia, lahendades seda Ameerika Ühendriikide saatkonna näitel, mis otsib Tallinnas juba kaheksandat aastat uut asukohta[2]. Kaitstud keskkondade loomiseks vajalike arhitektuursete mõtteviiside otsingul olen ammutanud ideid ruumidiskursuse ning julgeolekusfääri kokkupuutepunktidest maailmasõdadest massihävitusrelvade ajastu ja praeguse terrorismivastase sõjani.

SÕJA KOLIMINE LINNADESSE

Urbaniseeruvas maailmas on sõjapidamine koondumas linnadesse, kus asuvad terroristlike rühmituste või kriminaalsete organisatsioonide rünnakute olulised sihtmärgid: isikud või arhitektuuri-ikoonid. New Yorgi kaksiktornide rünnak, Londoni metrooplahvatused ning järjest koordineeritumad terrorirünnakud avavad 21. sajandi julgeolekualaste väljakutsete iseloomu. Kuna sõjapidamine on detsentraliseerunud ning vaenulikud jõud tegutsevad enamasti ühiskonda sulandunult, võib sõjategevusena defineerida iga üksikut rünnakuakti. Sõjapidamine toimub hajutatud väikeste üksuste abil, kes on korraga kõikjal – rindejoon on nähtamatu ning tihti puudub otsene juhtorgan, kellega riiklikud instantsid saaksid rahu sõlmimiseks dialoogi astuda. Seetõttu on nii institutsioonide kui ka arhitektuurivaldkonna fookusesse tõusnud kaitse loomine hajusa, selgete piirjoonteta vaenuliku jõu vastu.

Ideekavand Ameerika Ühendriikide saatkonnahoonele Tallinnas, Majaka asumi äärsel klindilõigul.

Ideekavand Ameerika Ühendriikide saatkonnahoonele Tallinnas, Majaka asumi äärsel klindilõigul.

Arhitektuursete lahenduste kaasamine vaenulike jõudude vastu kaitse loomiseks tekitab olukorra, mida võib vaadelda enklaavide tekkena ehk ruumi privatiseerumise järgmise lainena, milles linnas liikuvatele inimestele seni veel näiliselt kuulunud avalikku ruumi on asunud aktiivselt hõivama nii riiklikud kui ka erainstitutsioonid. Kunagi linna ümbritsenud ning selle avalikku ruumi piiritlenud linnamüürid teisenevad tänapäeva linnas erinevate ajutisemat laadi tõkete ja piiretega ümbritsetud introvertseteks hooneteks, nagu rahvusvaheliste suurfirmade peakontorid, riigiasutused, serveripargid, saatkonnad jt. Sellised hooned oma privaatse, antilinnaliku olemuse ja kaitse-atribuutikaga toovad kaasa eraruumi suurenemise avaliku arvelt – avaliku ruumi koloniseerimise.

IDEEKAVANDIS KASUTATUD ARHITEKTUURSED LAHENDUSED SAATKONNA KAITSTUD PERIMEETRI RIKASTAMISEKS Laagna tee äärset paekivimassiivi jätkav saatkonna hoovile ligipääsu tõkestav platoo.

IDEEKAVANDIS KASUTATUD ARHITEKTUURSED LAHENDUSED SAATKONNA KAITSTUD PERIMEETRI RIKASTAMISEKS
Laagna tee äärset paekivimassiivi jätkav saatkonna hoovile ligipääsu tõkestav platoo.

Majaka ülemisel platool asuv autodele suletud mitmetasandiline avalik ruum.

Majaka ülemisel platool asuv autodele suletud mitmetasandiline avalik ruum.

Klindinõlvast alla juhtiv kogemuslik rada.

Klindinõlvast alla juhtiv kogemuslik rada.

Kui linnaruumi koloniseerimine üksikute arhitektuuriobjektide ümber hakkab jõudma teatava kriitilise piirini, on võimalik vaadelda sellest tulenevaid ohte linnaruumi tervikliku süsteemina toimimisele. Täna tõstetakse turvalisust ja kontrolli hoonete ümber füüsilisi tõkkeid, aedu, piirdeid, müüre või barrikaade ehitades. Selleks vajalikud alad hõivatakse peaaegu alati avaliku linnaruumi arvelt, mis peaks täitma interaktiivse ning kaasava keskkonna rolli ja olema suunatud linnas viibivatele inimestele. Üks ekstreemsemaid näiteid kõnealusest tendentsist avaldub New Yorgi kesklinnas. Sajad tuhanded töötajad ning elanikud New Yorgi linnakeskuse või finantspiirkonna ümbruses seisavad silmitsi üha kitseneva avaliku ruumiga, milles mitmeid harjumuspäraseid liikumisteid ei ole võimalik enam kasutada ning igapäevased toimingud tuleb ümber organiseerida. Linnaruumiuuringud näitavad, et 2010. aasta seisuga oli 35% varem avalikus kasutuses olnud ruumist New Yorgis suletud või osalise liikumispiiranguga. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et piiratud ligipääsuga funktsioonile iseloomulikke lahendusi on lisaks valitsusasutustele asutud kasutama juba ka erasektorile kuuluvates ärihoonetes.[3] Selline üksikhooneid ümbritseva avaliku ruumi kasutuse piiramine võib kaasa tuua ohtliku ahelreaktsiooni, mille tulemusel kannatab suur osa ümbritsevaid alasid linnas, mis ise ei ole füüsiliselt piiratud.

ASÜMMEETRILISE RÜNNAKU TÕKESTAMISE VIISID Hoonele suunatud rünnakute tõkestamisel rakendatakse nn 5D-printsiipi, milles kasutatakse paralleelselt erinevaid füüsiliste ruumieralduste loomise viise. Eesmärk on juhtida potentsiaalsed rünnakud ennetavalt hoonest eemale, võita aega olukorrale reageerimiseks või hajutada ning maskeerida olulisemad osad hoonest, et rünnaku edenemist summutada.

ASÜMMEETRILISE RÜNNAKU TÕKESTAMISE VIISID
Hoonele suunatud rünnakute tõkestamisel rakendatakse nn 5D-printsiipi, milles kasutatakse paralleelselt erinevaid füüsiliste ruumieralduste loomise viise. Eesmärk on juhtida potentsiaalsed rünnakud ennetavalt hoonest eemale, võita aega olukorrale reageerimiseks või hajutada ning maskeerida olulisemad osad hoonest, et rünnaku edenemist summutada.

JULGEOLEKUOHTUDELE VASTU ASTUV ARHITEKTUUR

Hoonetele kujutavad suurimat ohtu lõhkeainega täidetud pommautod, mille vastu rakendatavate barrikaadide ning tõkete probleem on nende monofunktsionaalsus ja ajutisus. Peamiselt on kasutusel palissaadaedade taolised linnaruumi koloniseerivad elemendid, nagu Jersey tõkked või pollarid. Nende paiknemine tänaval tekitab linnas liikujale psühholoogilisel tasandil sõja kohalolu tunde – ajutise iseloomuga barrikaadid viitavad oodatavale rünnakule. Ekstreemsema võrdlusena sarnanevad uued kaasaegsed sõiduvahendeid blokeerivad barrikaadid II maailmasõja aegse tankivastaste ajutiste tõkete külvamisega linnadesse: nii oli näiteks Moskvas, kuhu lahingutegevus tegelikult kunagi ei jõudnud, kuid suur osa linnaruumist suleti avalikuks kasutuseks.[4]

Sarnaselt tankide aktiivsoomusele toimivad tektoonid ning nende vahel paiknev taimestik loovad katusele mitmekihilise ruumilise kamuflaaži, mis hägustab katuseakende piirjooni ning summutab ballistiliste rünnakute mõju katusele.

Sarnaselt tankide aktiivsoomusele toimivad tektoonid ning nende vahel paiknev taimestik loovad katusele mitmekihilise ruumilise kamuflaaži, mis hägustab katuseakende piirjooni ning summutab ballistiliste rünnakute mõju katusele.

LÕIKED LÄBI SAATKONNA ERINEVATE TURVATSOONIDE

LÕIKED LÄBI SAATKONNA ERINEVATE TURVATSOONIDE

Linnaruumi koloniseerimine arhitektuursete vahenditega saab teoks, kui arvesse võetakse ainuüksi julgeolekukaalutlusi. Avaliku ruumi toimimist suurel määral mõjutavad otsused tehakse arhitektuurset kompetentsi rakendamata, mille tulemusena sünnib võõristust tekitav ning üksnes kaitse eesmärki täitev ruum. Linna kontekstis ei ole aga totaalselt rünnakukindel akendeta punker sobilik tüpoloogia avaliku asutuse kuvandile. Kaitse loomisel on oluline kaardistada erinevad rünnakuliigid ning luua igale ruumilisele skaalale sobilikud lahendused, mis toimiksid mitmekihilise tervikliku süsteemina. Näiteks on võimalik hoone perimeetrile potentsiaalsete autopommide ligipääs suunata eemale suuremate linnaehituslike otsuste või jalakäijate alana toimiva puhverruumi abil. Nii saab osa kaitstava hoone tänavafrondist atraktiivsena esile tuua ning võimendada ühtlasi institutsiooni avatud kuvandit.

SAATKONNA PLAANID. -1.korrus

SAATKONNA PLAANID. -1.korrus

0.korrus

0.korrus

1.korrus

1.korrus

KLINT SISERUUMI ORGANISEERIJANA Sissepääs viisaosakonda toimub ülemiselt platoolt läbi maja sees paikneva paeklinti eksponeeriva puhverruumi. Tähtsate külaliste vastuvõtt toimub alumiselt platoolt, millelt pääseb kaetud talveaiaga külgneva fuajeeni.

KLINT SISERUUMI ORGANISEERIJANA
Sissepääs viisaosakonda toimub ülemiselt platoolt läbi maja sees paikneva paeklinti eksponeeriva puhverruumi. Tähtsate külaliste vastuvõtt toimub alumiselt platoolt, millelt pääseb kaetud talveaiaga külgneva fuajeeni.

pilt7_2

RUUMILINE
KAITSESTRATEEGIA

Mistahes hoonele esitatavate turvanõuetega arvestamisel tuleks samal ajal tagada seda ümbritseva avaliku ruumi potentsiaalide, nagu asukoha eripära ja asutuse ühiskondliku funktsiooni, esile toomine kvaliteetse arhitektuuri toel. Ilmselgelt peab projekteeritav keskkond täitma turvanõudeid, kuid nende avaldumine füüsilises linnaruumis tuleks muuta võimalikult raskesti tuvastatavaks, et säiliks mitmeotstarbeliselt kasutatav avalik ruum. Vastasel juhul seisame silmitsi linnakeskkonnas anakronistlikena mõjuvate objektidega, mis kehtestavad ümbritsevas avalikus ruumis vägivallale viitava ülemtooni, pärssides selle funktsioone[5]. Müürid väljendavad ühe osapoole soovi domineerida teise üle, müüride eesmärgi „lahustamine” aga annab mõista soovist astuda dialoogi.[6]

Asümmeetrilise rünnaku tõkestamise viisid on kõige tõhusamad, kui neid rakendada paralleelselt ning luua kompleksne erinevaid rünnakusituatsioone arvestav holistiline kaitsestrateegia. Erinevatele rünnakutüüpidele on mõistlik leida konkreetses asukohas kõige sobilikum unikaalne lahendus. Hoonet ümbritseva maastiku kujundamisel on oluline ära tunda asukoha potentsiaale, märgata olemasolevas kaitse loomiseks kasulikke ruumiolukordi.

Magistritöös valisin Ameerika Ühendriikide saatkonnale koha Majaka asumi serval asuval looduslikul paekiviklindil. Töötasin välja hoone perimeetri erinevad lahendused, milles maastiku muutumine ning linnamööbel toimib üheaegselt nii kaitsmise kui ka ruumiliste kvaliteetide loomise eesmärgil. Klindireljeef pakkus võimaluse erinevate puhvertsoonide ning kaitstud südamiku loomiseks hoone sisemuses. Ühtlasi andis hoone territooriumi läbiv Ülemiste järve ülejooksu veekanal võimaluse avada see maapinnale autode ligipääsu tõkestava tehisliku veekoguna.

Kaitstud institutsiooni perimeetri kavandamisel võtsin appi Tadao Ando puhaste ruumilist eraldatust loovate väljendusvahendite ideed[7]. Ando loomingus ilmnevate domineerivate eraldusmüüridega arhitektuuriobjekte vaadeldes ei teki tunnet, et müür takistaks ruumis liikumist. Müürist on saanud suunaja ning tajude raamija, liikumise ning meeltele avanevate muutuste markeerija, mis jääb ise neutraalselt tagaplaanile. Sama põhimõtet kasutasin saatkonna perimeetri kõigi arhitektuursete lahenduste puhul.

Magistritöös käsitlen Ameerika Ühendriikide saatkonda kui institutsiooni, milles põimuvad tugevalt kaitstuse tagamise pinge ning soov väljendada avatud demokraatliku riigi kuvandit. Projektis välja töötatud perimeetri lahendamise üldised printsiibid on teatud mõttes universaalsed ning need on üle kantavad erinevat tüüpi kõrgete turvanõuetega avalikele hoonetele. Leian, et strateegiliselt oluliste riigihoonete arhitektuurikonkurssidel on nii lähteülesande koostajad kui ka osalejad siiani julgeolekuküsimustele vähe tähelepanu pööranud. Kuigi praeguse hetkeni pole oht Eesti riigiasutustele väga reaalne olnud, on mõistlik kavandada sellised hooned globaalsel tasandil toimuvaid muutusi ennetavalt, sest ohu suurenedes valmis hoonele ajutiste lahenduste lisamine tingib suure tõenäosusega avaliku ruumi, mis arvestab üksnes julgeoleku esmase tagamisega linnaruumi kvaliteedi arvelt.
Arhitektuuri uued väljakutsed… / New architectural challenges…

[[1]] Rem Koolhaas, „The Smart Landscape,” vaadatud 03.08.2015, artforum.com aprill 2015, https://artforum.com/inprint/issue=201504&id=50735
[[2]] Raimo Poom, „USA saatkond otsib turvakaalutlustel avaramaid ruume väljaspool kesklinna,” Eesti Päevaleht 19.11.2007, vaadatud 03.12.2014, http://epl.delfi.ee/news/eesti/usa-saatkond-otsib-turvakaalutlustel-avaramaid-ruume-valjaspool-kesklinna?id=51091319
[[3]] Jeremy Nemeth, Justin Hollander, „Security Zones and New York City’s Shrinking Public Space,” International Journal of Urban and Regional Research 2010 vol. 34.1 (March), lk 30.
[[4]] John Graham Royde-Smith, „World War II: Invasion of the Soviet Union 1941,” Encyclopaedia Britannica, vaadatud 20.11.2014, http://www.britannica.com/EBchecked/topic/648813/World-War-II/53552/Invasion-of-the-Soviet-Union-1941
[[5]] Paul Virilio, Bunker Archeology (New York : Princeton Architectural Press, 1994), lk 41.
[[6]] Peter Marcuse, „Walls of Fear and Walls of Support,” Architecture of Fear, toim. Nan Ellin (New York : Princeton Architectural Press, 1997), lk 104.
[[7]] Tadao Ando, Werner Blaser, Architecture of Silence: Naoshima Contemporary Art Museum (Basel : Birkhauser, 2001), lk 52.

   (↵ returns to text)