uurimusi arhitektuurist ja teooriast
investigations on architecture and theory

Klaske Havik. Katusel

 

Kesköö, 6. juuni 2013. Nad naeravad, räägivad, joovad, suitsetavad ning vaatavad Tallinna kohal aeglaselt tumenevat taevast. Samal päeval ülikooli lõpetanud noored arhitektid on sündmuse tähistamiseks roninud oma kooli katusele. Nad vaatavad linna, millele enamik neist on viimasel aastal oma töös keskendunud – Tallinna sadamat, tänavaid ja äärelinna. Nad jõudsid lahendusteni, kuidas siduda linna mereäärega või kuidas elavdada nõukogudeaegseid asumeid, nad projekteerisid uusi kooli- ja elumaju, büroohooneid ja spordihalle.

Viimasel kümnendil on sadamaala andnud palju kõneainet. Ka praegu on see kesklinna vahetust lähedusest hoolimata keskusest siiski eraldatud ning suunatud eeskätt turismihordide teenindamisele, olgugi et võiks suurepäraselt sobida ajaveetmispaigaks ka kohalikele. Nii kerkibki küsimus, kuidas võiks sadamapiirkonnast saada linnaruumi loomulik osa ning kuidas mereäärset ala Tallinna linnaeluga paremini siduda? Seetõttu on sadam ka huvitav uurimisobjekt. Käesoleval aastal oli kaks piisavalt julget diplomandi, kes selle vaidlusaluse paiga osas oma ettepanekud tegid.

(1) Taavi Põlme söakas projekt näeb ette ehitisi otse sadamakaile, et seeläbi kompenseerida sadamalogistikast põhjustatud inimväärse avaliku ruumi vähenemist. Kaidele planeeritud reisijateterminali ruumiprogrammis on koht ka üldisematele funktsioonidele, nagu kaupluse- ja bürooruumidele. Kuigi autori arhitektuurikeel on huvitav ja tõstetud tänav tekitab ruumilisust, ei ole tervikprojekt veel päris veenev, kuna ei suuda haarata logistika, transpordi ja linnaga ühendamise keerukusi.

Taavi Põime magistritöö

Taavi Põime

(2) Alvin Järving valis kesklinna ja sadama vahele jääva peamiselt kommertskasutuses oleva ala eesmärgiga täiendada seda alternatiivse programmiga. Oma uurimuses pakub ta praeguse olukorra täiustamiseks tänavakunsti ning näeb kaubandustegevusest pakatavasse kvartalisse „parandusena” ette galerii. Tegemist on paradoksaalse ettepanekuga, kuivõrd projekt pigem kapseldab tänavakunsti, kui et laseb sel vabalt, spontaanselt ja kriitiliselt oma keskkonda „parandada”. Sellegipoolest aga väljendub Järvingu sekkumises kaubanduskvartalisse täpsus ja pühendumus. Keeruka arvutimodelleerimise kaudu loob ta ruumi jäika plokkstruktuuri uuristades ning genereerib seeläbi huvitavaid vastandusi.

Alvin Järving

Alvin Järving

(3) Teine vaidlusi tekitav ala Tallinnas paikneb Balti jaama ümbruses. Kas see piirkond võiks pakkuda paremat ühendust Kalamaja ja vanalinna vahel? Millised on Balti jaama turu tulevikuväljavaated? Kas raudteejaam ja lähiajal kaasajastatav rongiliiklus pakuvad ka uusi avaliku suhtlemise vorme? Maie Raud otsib küsimustele vastuseid transpordisüsteemi ja raudteejaama analüüsides ning jõuab selle toel Balti jaama ümberkujundamiseni. Tulemuseks on tänavafront, millesse on ühendatud ka linnalähirongide ootepaviljon, ning erinevad poolavalikud arhitektuursed ruumid: sisehoovi ja varikatusega kultuurikeskus, bussijaam ning vanalinnast Kalamajja viivad läbipääsud. Lahendus ei ole arhitektuuriliselt kuigi lennukas, kuid suhtub püstitatud küsimustesse arvestavalt ja hoolivalt.

Maie Raud

Maie Raud

(4) Ülejäänud tudengid võtsid oma projektide aluseks ulatuslikumad linnasüsteemid. Egon Metusala ajab Härjapea jõe jälgi, mis ühendas kunagi Ülemiste järve ja Tallinna lahte, kuid on praegu suunatud enamjaolt maa alla. Metusala projekt toob varjatud jõe linnas mitmes kohas taas välja ning annab seeläbi tähelepanuta jäänud avaliku ruumi vormi linnale tagasi. Tema pakutud arhitektuurne lahendus keskendub ühele neist avalikest veeruumidest ning paigutab selle kohale avaliku kümblushoone. Kujundus püüab kaasata inimtaju küsimusi. Kuigi see teema ei ole hoone materjalide ja detailide seisukohalt lõplikult viimistletud, loovad hoone lõike lahendus ning väli- ja siseruumide veepindade kooslus huvitava päevavalguse ja peegelduste mängu.

Egon Metusala

Egon Metusala

(5) Kevin Villemi töö eesmärk oli uurida Tallinna idaosa taristut ning autor iseloomustabki Lasnamäele viivat teed kui eri asumite vahelist füüsilist ja sotsiaalset piiri. Piiri ületamiseks loob Villem sõna otseses mõttes silla – tohutu struktuuri, millesse on paigutatud nii suusarada kui ka rulapark.

Kevin Villem

Kevin Villem

(6) Jaan Jagomägi valis linna arengupotentsiaali kaardistamiseks sootuks teistsuguse lähenemise ning töötas välja linnaruumi optimeerimise mudeli. Julge ettepanek, mis on näide teiste erialade mudeldamistehnikate kasutamisest linnaruumi analüüsis, kaardistab linna „võimaluste välja”. Jagomägi projekt näeb ette sekkumised linnaruumi vastavalt uute metrooliinide marsruutidele ja jaamade asukohtadele, mille on välja arvutanud tema linnaarengu võimaluste mudel. Paraku on ettepanekud jäänud arhitektuuriliselt viimistlemata.

Jaan Jagomägi

Jaan Jagomägi

(7) Marten Kaevats uurib linnakeskkonna tingimusi üsna abstraktsel tasandil ning arutleb energiakasutuse ja -tootmise tulevikustsenaariume. Projekt on ühtaegu ambitsioonikas ja spekulatiivne ning esitab arhitektidele väljakutse ühiskonna struktuuri üle põhjalikult järele mõelda. Kaevatsi pakutava transporditerminali futuristlik vorm ei tundu aga haakuvat tulevikunägemusega hüperlokaalsetest, väikesemõõdulistest algatustest, mida see peaks ilmestama.

Marten Kaevats

Marten Kaevats

(8) Nii mõnigi tudeng vaatles oma töös sotsiaalseid küsimusi tüpoloogia seisukohast. Olli Tapani Tallbacka töö pakub välja tuleviku koolisüsteemi visiooni. Autori nägemuses käivad õpilased ühe suure koolihoone asemel asumisse hajusalt paigutatud väiksemates klassikooslustes. Selle tulemusena jaotuvad lapsed erinevate sihtpunktide vahel ning asum muutub elavamaks.

Olli Tallbacka

Olli Tallbacka

(9) Kristiina Remmelkoor uuris perestruktuuride problemaatikat ning eri põlvkondade samasse hoonesse koondamise võimalust. Olemasoleva korterelamu katusele rajatud uued elamud, näiteks „kaksikmaja” või ühiskodu, esindavad alternatiivset elamismudelit. Arhitektuuriliselt ei ole uute lisanduste sidumine olemasoleva hoonega täpsemalt lahti seletatud.

Kristiina Remmelkoor

Kristiina Remmelkoor

(10) Tanno Tammesoni töös vaadeldakse hoonetüpoloogiat laiemalt, linnaruumi tasandilt. Autori ettepanek on muuta Kalevi staadioni ala nii, et sportimisvõimalused paigutatakse ümber ning ehitatakse erinevaid linlikke eluruume, sealhulgas „jõesängihooneid”, „staadionihooneid” ja „tornmaju”. Projekti keskseks teemaks saab seega avalike, kollektiivsete ja privaatsete ruumide tasakaal.

Tanno Tammeson

Tanno Tammeson

(11) Siim Tiisvelt arvestas oma töös inimeste tööharjumuste muutustega ning kujundas Tallinna kesklinna vastava büroohoone. Üksikasjalikus projektis tuuakse välja tööruumide mitmekesisus alates suurtest ühisruumidest suletud eraruumideni, mis kõrguvad avalikkusele ligipääsetava esimese korruse kohal. Hoolimata suurest ehitusmahust paigutub hoone alale huvitavalt ning selle murdpinnaline katus loob seose kõrvalasuvate hoonetega.

Siim Tiisvelt

Siim Tiisvelt

(12) Mõni projekt ulatub ka Tallinnast väljapoole ning käsitleb maastiku problemaatikat. Kadri Sauemägi viib meid hõredalt asustatud Soomaa Rahvusparki, kuhu ta paigutab veeteedele toetuva rekreatsioonivõrgustiku. Autori arhitektuuriline sekkumine hõlmab nii puidust paviljone kui ka maastikuvaateid pakkuvat hotellitiiva ja siseõuedega külaliskeskust.

Kadri Sauemägi

Kadri Sauemägi

(13) Marja-Liisa Aasvee kujundas Tartu lähedale sõltuvusprobleemidega noorte rehabilitatsioonikeskuse. Keskne haridushoone ja väiksemad elumajad, kõik neist arhetüüpse maja vormiga, on hajusalt maastikule paigutatud.

Marja-Liisa Aasvee

Marja-Liisa Aasvee

(14) Mikk Pärdi alustab Tartu-lähedaste Emajõe kallaste kui maastikuvormi uurimisega. Ulatuslikuma kaldaala ümberkujundusprojekti ühe osana keskendub Pärdi kolmnurksetest puitsõrestikest loodud uuele sillale, mis loob jalakäijatele ja ratturitele ühenduse jõe teise kaldaga.

Mikk Pärdi

Mikk Pärdi

(15) Eva Kedelaugu uurimus käsitleb Eesti erinevate maapiirkondade mahajäetud õigeusukirikuid. Puudutades delikaatseid teemasid, nagu usk ja surm, soovitab tavatu projekt võtta kirikud kasutusele matuseteenuseid pakkuva võrgustikuna. Aasvee detailne arhitektuurne lahendus, mis näeb ette vana kiriku renoveerimise, mahult sama suure uue hoone lisamise ning nende vahele siseõue loomise, taaselustab kiriku leinakeskusena, kust ei puudu ka krematoorium, kabel, leinaruumid ja kolumbaarium.

Eva Kedelauk

Eva Kedelauk

(16) Siia lisandub Mari Hunt, kes ainsana paigutas oma projekti Eestist väljapoole, Arktika piirkonna kaugesse põhjaossa. Tema lahendus uurimis- ja päästebaasile võimaldab kasutada jääd ehitusmaterjalina katmaks erinevaid töö- ja eluruume. Seeläbi saab uurimisbaasist omavahel ühendatud jääkuplite ahel, mis peab vastu ka ekstreemsetes oludes.

Mari Hunt

Mari Hunt

Ulatudes Arktikast Eesti maapiirkondadesse ja Tallinna südalinna, annavad lõputööprojektid tunnistust uue arhitektidepõlvkonna energiast ja pühendumusest. Oma kooli katuselt vaatlevad nad linna, kus nad juba õige pea tööd alustavad: sekkuvad, taastavad, leiutavad, avastavad vanu ehitisi ja uusi võimalusi. Mõneks ajaks võivad nad välismaale suunduda, kuid ühendama jääb neid toosama hoone siin katuse all, selle linna ja arhitektuurikogukonnaga tihedalt põimunud väike kool. Nad on töötanud siinsetes stuudiotes ja diskuteerinud oma juhendajatega, kes on kõik tugevalt Tallinnaga seotud. Nad on õppinud väljendama oma mõtteid sõnades, joonistes ja makettides; neil on olnud nii ahastus- kui ka avastushetki; nad on kohtunud üksteise, tulevaste kolleegide ja sõpradega. Nad on kasvanud siinses koolis ja jõudnud selle katusele. Nemad ongi tulevik.

Tõlkinud Kerli Linnat