uurimusi arhitektuurist ja teooriast
investigations on architecture and theory

Ingrid Mald-Villand, Toivo Tammik. Toimetuselt

Ehituskunsti seekordne number on vaid ühest inimesest ja arhitektist – Louis Isadore Kahnist. Louis Kahni teemalise täisnumbri koostamise tingisid Eesti Arhitektide Liidu egiidi all 6.–8. oktoobrini 2006 Kuressaares toimunud Louis Kahni päevad, kus toimus hulk väga põnevaid sündmusi – avati Louis Kahni tütre Alexandra maalitud portree oma isast Kuressaare raekojas ja Louis Kahni loomingu näitus Kuressaare lossis, näidati filmi „Minu arhitekt” Eestis esimest korda avalikult (autori, Louis Kahni poja Nathaniel Kahni osavõtul) ning peeti rahvusvaheline konverents Kuressaare teatris. Lisaks jõudsid esmakordselt avalikkuse ette Louis Kahni ja tema perekonna sünnidokumendid, mis leiti vaid paar kuud enne üritust pikaajalise otsimise tulemusena Läti riiklikust ajalooarhiivist.

Seda kõike oli kolme päeva sees päris palju ja osavõtjad said kindlasti tubli „annuse” Kahni. Samas oli seda parasjagu niipalju, et tekkis vajadus osa sellest talletada. Konverents filmiti, üritustel tehti hulgaliselt fotosid, Eesti ja ka Ameerika ajakirjanduses ilmus hulk artikleid toimunu eelloost ja Kahni enda tähendusest nii Eestile kui ka maailmale, kuid koondavat trükist siiski ei ilmunud. See ajakiri siin ei korda Kahni päevadel räägitut ja kogetut üks ühele. Sõna saab küll mitu inimest, tänu kellele Kahni päevad toimusid, kes temalt on õppinud ja inspiratsiooni saanud, kuid mõneti uues võtmes. Esimest korda avaldame siin August Komendandi raamatu „18 aastat Louis Kahniga” ühe peatüki, mille on eesti keelde pannud autor ise. Olavi Pesti teeb ülevaate Kuressaare ajaloost, põimides sellesse ka Kahni perekonnaloo. Alexandra ja Anne Tyngi ning Nathaniel Kahni kirjutistest avaldub vahetu isiklik side ja arusaam arhitektist kui loojast ja inimesest. Ja on veel palju muud. Üllatusi ja äratundmisi. Igatahes loodan, et kui ajakirja läbiloetuna kapinurgale asetate, on teil selgem ja helgem tunne. Ja soov Kahnist veel rohkem teada saada – et oleks põhjust korraldada uued Louis Kahni päevad, kahe aasta pärast sügisel, ikka Kuressaares. Olete oodatud!

Ingrid Mald-Villand
Louis Kahni päevade peakorraldaja 2006. aastal
Ehituskunsti nr 47/48 peatoimetaja

Louis Kahn sündis Saaremaal XX sajandi alguses ning lahkus siit väikese poisina. Vähemalt viis erinevat riigivõimu valitses Eestit või okupeeris selle XX sajandil: Tsaari-Venemaa, Saksa keisririik, Eesti Vabariik, Nõukogude Liit, Natsi-Saksamaa, jälle Nõukogude Liit ja jälle Eesti Vabariik.

Kas eesti-juudi päritolu arhitektina oleks ta kõik need muutused üle elanud ja saanud luua veel 1970ndatelgi? Võimatu. Kas meie siin Eestis oleme uhked selle üle, et ta meil olemas on? Loomulikult. Ning Kahni sündi ja päritolu ümbritses sala päraloor juba tema eluajal, mis aja ja uurimiste kiuste ei kao.

Iga inimese elus jõuab kätte tõdemus, et kõike kogeda ei jõua, osa jääb järgmiste elude jaoks. Kel on antud näha, see näeb: Kahni looming kannab endas niivõrd erinevaid kihistusi, samas sedavõrd arhetüüpset substantsi, ning selle nägemisel ja tunnetamisel tekib küsimus, kuidas selle kõige loomine oli ühe inimese eksistentsi jooksul üldse võimalik.

Sügisel 2006 Kahni päevadel Kuressaares käinud inimesed – Kahni perekond, sõbrad ja uurijad – pidid tõdema, et Eesti tasaste võssakasvanud maastike salapära ei avane lihtsalt. Sama on ka Kahniga: ta annab end kätte vaid neile, kelle vaim on tundlik ja avatud.

Toivo Tammik
arhitekt