uurimusi arhitektuurist ja teooriast
investigations on architecture and theory

Mikk Heinsoo, Kaarel Nõmmik. Graafilistelt disaineritelt

Ehituskunst alustas ilmumist 1981. aastal. Möödunud dekaadide jooksul on ajakirjal olnud mitmeid erinevaid kujundusmakette, mille hulgas ei ole ühtainsat, mida esile tõsta. Esmalt kujundajad ise ja eri ajastute tehnoloogiad, aga ka majanduslikud tingimused on kõik mõjutanud väljaande üldist nägu, küljenduses kasutatud kirjatüüpe, fotode kvaliteeti ning tekstiladu. Iga uus disainer on elimineerinud mingi osa vanast ja lisanud midagi uut.
2011. aastal väljaantud kogumikku ARCHIZINES on briti kuraator ja kriitik Elias Redstone kogunud kuuskümmend kaasaegset alternatiivset arhitektuuriajakirja kahekümnest riigist. Lugedes väljaannete kirjeldusi ja uurides nende graafilist poolt, seisime silmitsi küsimusega, milline peaks olema uuenenud struktuuri, väljaandja ja toimetusega Ehituskunst aastal 2012? Kavandamist ja kontseptsiooni väljatöötamist alustades tundus iga lõplik otsus liiga autoritaarsena, kuna tol hetkel puudus veel ka konkreetne sisu ning ajakirja iseloomust oli vaid üldsõnaline ettekujutus.

Nii sai märksõnaks “üleminekunumber”. Kehtestasime kujunduses kindla üldise raamistiku ehk piirid, mille sees on võimalik luua lõputult erinevaid lehekülgi. Need reeglid andsid meile piiritletud, kuid paindliku mängumaa, milles loominguliselt eksperimenteerida ja järele proovida erinevaid tekstilao kombinatsioone. Valminud kollektsioonist valisime parimad ning tulemuseks ongi ajakirjanumber, mis on ühtaegu väljavalitud küljendusmaketi versioonide proovitrükk.

Artiklite kujunduse määras teksti iseloom, viidete hulk, soov katsetada lehekülje kompositsioonis erinevaid rõhuasetusi (näiteks suuremaid leheküljenumbreid, infot lehe äärel vms); variatsioone lisas ka keelte jaotamise loogika. Oluliseks piiranguks sai trükieelarve, mis dikteeris mahu ja värvilisuse.

Peatoimetajad Klementi ja Ader tsiteerivad oma juhtkirjas arhitekt David Chipperfieldi: “Palju rohkem õpitakse lihtsalt kõrvuti tegutsemisest kui juhendamise abil.” Kahekesi paralleelselt eri artikleid kujundades tekitas iga uus küljendusmakett omavahelisi diskussioone tüpograafiast, loetavusest ja lugemise loogikast. Ajakirjas puudutatud teemad põimusid meie enda tööprotsessiga ning arutelude ja katsetamise käigus jõudsime faasi, kus me enam ei oska ega tahagi kujundajatena kindlalt öelda, missugune on Ehituskunst aastal 2013. See sõltub taas osaliselt eelarvelistest tingimustest, kuid peamiselt sisust, diskussioonidest, tagasisidest ja meie järeldustest üleminekunumbri “proovitrükki” analüüsides.

Head lugemist!
Mikk Heinsoo & Kaarel Nõmmik
graafilised disainerid